Mustpead pidasid Tallinnas ajaloolise aastakoosoleku
Mustpead olid linna eliit
“Väiksemaid kokkutulekuid on Tallinnas varemgi peetud, kuid aasta peasündmus toimub Tallinnas esmakordselt. Tavaliselt toimuvad aastakoosolekud Bremenis,” ütles vennaskonna ainus eestlasest liige, linnaarhiivi juhataja Urmas Oolup. Vana tava kohaselt peavad mustpead aastakoosolekut laupäeval vastu laetare’t ehk vastu paastu aja neljandat pühapäeva, kolm nädalat enne lihavõtteid.
Ajalooliselt kuulusid enne 1400. aastat asutatud vennaskonda vallalised baltisaksa päritolu kaupmehed, sellid ja laevaomanikud. 1887. aastani oli Mustpeade vennaskonna koosseisus isegi ratsaväeüksus. Mustpead olid jõukad – neile kuulus lisaks eksklusiivsele majale Pikal tänaval ka hulk kunstivarasid.
1895. aastal reorganiseeriti vennaskond Mustpeade klubiks, mis tegutses kuni Nõukogude okupatsiooni alguseni 1940. aasta suvel. Okupatsiooni eest kolisid mustpead peamiselt Saksamaale ning on vennaskonna tegevust seal jätkanud.
Kaasavad eestlasi
Vennaskonna eesmärk on ausa kaupmeeskonna kultuuriliste ja üldkasulike püüdluste edendamine.
Tänapäeval püüavad mustpead seda teha näiteks Eesti tudengite majandusõpingute toetamisega Saksamaal.
Linnaarhiivi juhataja Urmas Oolup võeti vennaskonda vastu aasta tagasi. “Tähtsam kui minu isik on minu vastuvõtmise sümboolne tähendus. Vennaskond näeb oma püsimajäämise olulise tagatisena just eestlaste kaasamist ning mõtestatud tegevust Tallinnas,” ütles Oolup. Läbi 600 aasta on Oolupi sõnul mustpeade hulgas olnud vaid mõni eestlane.
Linnaarhiivi juhatajana aitas mees vennaskonda 600. aastapäeva tähistamisel Tallinnas 1999. aastal. Mustpeade arhiivifond aastatest 1400–1940 on suuremas jaos hoiul just linna-arhiivis.
Vendade põhikirja ehk skraa järgi ei tohi liikmete arv ületada sadat. Praegu on mustpeavendi alla 50. Naised liikmeks saada ei või, ka aastakoosolekul ja pidusöömaajal naishinged osaleda ei tohi.
Mustpeadel mustanahaline kaitsepühak
Mustpeade nimetuse päritolu ei ole lõplikult selge, ent seda on seostatud mustanahalise märterpühaku Mauritiusega. Mauritius on vennaskonna kaitsepühak ning teda on kujutatud ka mustpeade vapil. Umbes 445. aastast tuntud pärimuse järgi kuulus 3. sajandi lõpul elanud Mauritius Egiptusest pärit Rooma leegioni, nn Teeba leegioni, mille leegionärid olid kristlased.
Leegion saadeti teenistusse tänapäeva ·veitsi alale, kus leegionärid korraldasid mässu. Julgustatuna Mauritiuse ja veel kahe leegioni ohvitseri eeskujust, keeldusid sõdurid kristlastele vastuvõtmatuid korraldusi täitmast, mispeale kogu leegion hukati. Lugu surmakartmatust kristlasest sõdurist Mauritiusest võis keskaegsetele kaupmeestele pakkuda innustavat eeskuju.
Püha Mauritiuse ja tema kaaslaste austamispäev on 22. september.
Allikas: www.mustpeademaja.ee
No comments:
Post a Comment