Eestlastele on aga tarvis eaka preestri meelest selgitada, et paastuaja enda nimi tuli meie keelde vene ja saksa keele kaudu.
Vaimulik kümnis
"Venelastel on velikij post ja sakslastel Fastenzeit. Inglise keeles on selle perioodi nimi Lent ja sel pole paastumisega mingit seost," vuristab praegu Pirita kloostri vaimulikuna teeniv isa Vello, kes tunneb end kümnetes keeltes koduselt.
Kuidas roomakatoliku preester ülestõusmispühadeks valmistub? "Kuna mina olen piiblitõlkija, olen kogu aja selles miljöös, millele paastuaeg meid peaks lähendama, olen kogu aeg maksimumi peal," arvab isa Vello, "aga neile, kes kõik see aeg õgivad, pole ka karnevalil mõtet." Preester ütleb, et Eesti katoliiklastel, kes järgivad ladina riitust, on vaid kaks kohustuslikku paastupäeva: tuhkapäev ja suur reede.
Isa Vello ütleb, et kirikuisade järgi on paastuaja näol tegu vaimuliku kümnisega. "40 päeva on umbes kümnendik aastast ja sel ajal katsume hüvitada, mis ülejäänud aastal tegemata oleme jätnud, kui oleme tühiseid asju tähtsamaks pidanud," ütleb isa Vello.
"Kui tahate kaalust alla võtta või küsite, mida mingil päeval süüa, pöörduge oma perearsti poole. Tema on suurem autoriteet. Kui aga tahate ristiinimese kombel paastuda, tuleb hakata oma leivast näljastele murdma - siis võtate kaalust alla nagunii," ütleb preester ja vabandab, et peab sööma minema.
Annetatud kommiraha
Mida arvavad paastust luterlased? Tallinna praost ja Jaani koguduse kirikuõpetaja Jaan Tammsalu ütleb, et sellele küsimusele on raske vastata, sest isegi ühes maakonnas asuvate eri koguduste sellekohased praktikad võivad erineda.
"Mina soovitan ka leerilastele võtta enestele esmalt väikesi ülesandeid. Neli tundi ei räägi kedagi taga või kaheksa tundi ei kiru valitsust," räägib õpetaja Tammsalu. Esmalt võib tunduda, et mis see siis ära ei ole, aga kui seatakse endale sellised eesmärgid, taibatakse praosti sõnul peagi, et ülesanne polegi nii lihtne.
"Et näiteks ühe päeva ei räägi kellestki halba või kui keegi teine räägib kedagi sinu juuresolekul taga, sa keerad kõik heaks - nagu Luther õpetab," annab Jaan Tammsalu vaimuliku harjutuse.
Praosti sõnul seisneb õige paast enese piiramises ja piiramises just selles, mis on sulle tähtis. "Kui keegi vaene ütleb, et ei söö paastuajal kalamarja, mida on terve elu jooksul vaid kolm korda maitsnud, pole see paast," toob kirikuõpetaja näite.
"Luther on öelnud, et paastumise kaudu endale Jumala ees teenete kogumine on mõttetu tegevus, aga selleks, et vaimne silm selgemaks ja segajad pealt ära saada, on välinegi paast mõistlik," arvab praost.
Tallinna Jaani koguduses noortetööd teinud norrakas Bard Nordheim rääkis Eestis olles, kuidas Norras õpetatakse juba väikesi lapsi paastuajal maiustuste arvelt kokku hoidma, et pühade ajal saaks teha kingituse vähem õnnelikele lastele - näiteks neile, kel pole vanemaid ja kodu. "Küsimus pole ainult enda piiramises, vaid selles, et piiramisest tulenev kasu jagatakse abivajajatele," ütleb Tammsalu.
Loe pikemalt Põhjarannikust
http://www.pohjarannik.ee/modules.php?name=News&file=article&sid=9875
No comments:
Post a Comment